Startup Estonia ja Asutajate Seltsi läbi viidud uuringu põhjal jätkub Eesti idufirmadel kapitali kaheks kuni viieks kuuks.

Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on tänast kriisiolukorda arvestades Eesti idusektoris hea seis ning iduettevõtted hindavad, et lähikuudel jäävad pigem ellu. “Eesti iduettevõtete rahalised puhvrid on täna piisavad kaheks kuni viieks kuuks, kuid see tähendab, et juba lähima paari kuu jooksul tuleb neil kaasata lisainvesteeringuid,” ütles Truu.

“Kapitali olemasolu on iduettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega, eriti raskel ajal. Samas on investorid muutunud ettevaatlikumaks ja kriteeriumid rangemaks. See tähendab, et iduettevõtted ei pruugi saada kiireid otsuseid, mis on neile ellujäämise küsimus,” märkis Truu.

Küsitlusele vastanutest 29 protsenti on kapitali kuni viieks kuuks, kuid 21 protsenti ettevõtetest on kapitali vaid kuni kaheks kuuks. Pooltel uuringule vastanud iduettevõtetest võib lühiajalises perspektiivis tekkida likviidsusprobleeme.

65 protsenti Eesti iduettevõtted on tänaseks kärpinud kulusid, töötajaid on koondanud 19 protsenti ja palku on vähendanud 34 protsenti.

Kuigi 36 protsenti iduettevõtetest näeb tänases kriisis enda jaoks kasvuvõimalusi, siis 63,4 protsenti iduettevõtetest on valmis kulusid veelgi jõuliselt kärpima ja töötajaid koondama, kui kriis kestab aprillist kauem. 24 protsenti iduettevõtetest planeerib koondamisi ning 15 protsenti neist on tõenäoliselt sunnitud koondama 30-50 protsenti töötajatest.

“Möödunud aasta lõpu seisuga töötas Eesti iduettevõtetes kokku 5944 inimest ning tööjõumakse tasuti aasta jooksul kokku 77 miljonit eurot,” selgitas Truu.

Asutajate Seltsi asepresident Sten Tamkivi tõi välja, et kui kriis peaks kestma üle kahe kuu, on vajalikud lühiajalise likviidsuse tagamise meetmed iduettevõtete jaoks. “Lühiajaliste meetmete fookuses peaks olema ajutine likviidsustugi kuni järgmise plaanilise kapitalikaasamiseni.”

Kui kriis jääb venima, siis võiks kaaluda kaasa-investeerimist erainvestoritega, sarnaselt eelmise kriisi ajal hästi toiminud Arengufondi mudelile,” rõhutas ta.

Ühe lahendusena näeb Tamkivi Kredexi tütarettevõtet ja riikliku riskikapitalifondi valitsejat SmartCap, kellel on vajalik kompetents töötamaks idusektorile välja vajalikud kriisimeetmed.

Erinevalt tavamajanduse ettevõtetest ei ole Tamkivi sõnul paljudel iduettevõtetel võimalik pangast laenu saada, kuna neil puuduvad varad ja stabiilne käive. 22 protsenti iduettevõtetest loodab saada abi KredExi meetmetest, kuid 23 protsenti tunnistab, et nad ei kvalifitseeru riigiabi reeglite tõttu.

“Olemasolevad Kredexi meetmed katavad ära enamuse Eesti ettevõtetest ja sektoritest, kuid Eesti idusektor vajab paraku spetsiifilisi meetmeid, mis peaks valmima turuosaliste ja valitsusega koostöös,” lisas Tamkivi.

Uuringus osales 100 Eesti iduettevõtet. 85 protsenti vastanutest on idee-, seemne- või stardifaasis olevad ettevõtted.