2021. aasta märtsikuus avaldati Experior VC ja Unconventional VC eestvedamisel raport “Funding in the CEE Region: through the lens of gender diversity and positive impact.” Läbiviidud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui palju on asutajad soolises lõikes (mees-, nais- ja segasooline asutajate meeskond) Kesk- ja Ida-Euroopas (KIE) kaasanud oma idufirmadesse raha.
897 idufirmat analüüsides jõuti üpris jahmatavate tulemusteni. Olgu siinkohal märgitud, et vastanud idufirmadest 4% (38) olid asutatud ainult naiste, 9% (77) segatiimide ja 87% (782) ainult meeste poolt. Uuringu tulemustest selgus tõsiasi, et ainult naisasutajatega idufirmad kaasasid kõigest 1% investeeritud kapitalist. Segasooliste ja meesasutajatega idufirmade puhul oli see näitaja vastavalt 5% ja 94%. Kusjuures, kui vaadata käibe ja investeeringute suhet, siis naiste asutatud ettevõtetel on see näitaja 96% parem kui ainult meesasutajatega ettevõtetel. Raportis ei jõutud põhjapanevate järeldusteni, miks hoolimata väga headest tulemustest naisasutajad nii vähe rahastust kaasavad, kuid ühe võimalusena toodi välja KIE’s asuvate investeerimisfondide sooline ühekülgsus. Nimelt on riskikapitalifondides otsustajatest 85% ja partneritest 93% mehed.
Milline on aga olukord Eestis, kus enam kui 1000-st idufirmast 15% on asutatud naiste poolt ning kus seitsme aktiivse riskikapitalifondi partneritest ainult üks on naine? Järgnevalt kirjeldatud tulemuste arvutamiseks on andmed võetud Eesti Asutajate Seltsi hallatavast asutajate ja investeeringute andmebaasist (eelnimetatud raporti jaoks võeti idufirmasid puudutavad andmed peaasjalikult Slushi idufirmade andmebaasist). Et lähteülesandele dünaamilisemalt läheneda, on analüüsitud kolme viimase aasta (2018-2020) andmeid. Käesolevas kirjatükis analüüsime ainult investeeringute kaasamisega seotud tulemusi. Vaatame alustuseks investeerimistehingute arvu ja suurust ning nende jaotumist mees- ja naisasutajate idufirmade vahel.
Tabel 1. Eesti idufirmade investeerimistehingute arv ja investeeringute suurus soolises lõikes aastatel 2018-2020.
2018 | 2019 | 2020 | |
Tehingute arv | 41 | 74 | 66 |
Naisasutajad | 6 (14,63%) | 16 (21,62%) | 12 ( 18,18%) |
Meesasutajad | 35 ( 85,37%) | 58 (78,38%) | 54 (81,82%) |
Investeeringute kogumaht | €325,888,524 | €301,297,849 | €462,786,224 |
Naisasutajad | €3,214,087 (0,99%) | €9,773,826 (3,24%) | €13,666,368 (2,95%) |
Meesasutajad | €322,674,437 (99,01%) | €291,524,023 (96,76%) | €449,119,856 (97,05%) |
Keskmine tehingu suurus - mediaan | €1,000,000 | €625,000 | €1,096,500 |
Naisasutajad | €295,000 | €275,000 | €920,000 |
Meesasutajad | €1,000,000 | €1,000,000 | €1,200,000 |
Tõepoolest, Eesti naisasutajad on võrreldes meestega kordades vähem investeeringuid kaasanud, kuigi aasta-aastalt üha rohkem. Kui 2018. aastal kaasasid naisasutajad kogu investeeringute mahust 0,99%, siis 2019.a. oli vastav näitaja juba 3,24% ja 2020.a. tuli väike tagasilangus 2,95% peale. Märkimisväärne on ka vahe keskmise (leitud on mediaan) kaasatud investeeringu suuruse osas asutaja kohta - meesasutaja tõstis 2018. aastal keskmiselt 3.4 korda rohkem raha kui naisasutaja. 2019. aastal jäi vastav näitaja samasse suurusjärku (3.6), kuid 2020. aastal oli vahe kahanenud 1.3-le. Nii et suurt pilti vaadates võib öelda, et aasta-aastalt liiguvad naisasutajate jaoks trendid investeeringute maailmas järjest soodsamas suunas.
Siinkohal tuleb aga tähelepanu pöörata tõsiasjale, et enamuse kogu investeeringute mahust on kaasanud aastate jooksul kõigest 5-6 ettevõtet. Näiteks Bolt kaasas 2020. aastal 250 miljonit eurot ja moodustab sellega üle poole investeeringute kogumahust. Et vähendada erindite mõju keskmise väljaarvutamisele, siis on keskmiseks tehingu suuruseks võetud mediaan. Kui jätta arvutustest välja üksikud üle 10 miljoni suurused tehingud, siis muutub pilt silmnähtavalt.
Tabel 2. Eesti idufirmade alla €10 miljoni suuruste investeerimistehingute arv ning nende keskmine suurus mees- ja naisasutajate lõikes aastatel 2018-2020.
2018 | 2019 | 2020 | |
> €10M investeeringute maht | €283,065,653 (86,86%) | €230,673,409 (76,56%) | €384,397,000 (83,06%) |
Investeeringute kogumaht | €325,888,524 | €301,297,849 | €462,786,224 |
< €10M investeeringute maht | €42,822,871.52 | €70,624,440 | €78,389,224 |
Naisasutajad | 7,51% | 13,84% | 17,43% |
Meesasutajad | 92,49% | 86,16% | 82,57% |
Keskmine tehingu suurus - mediaan | €588,500 | €500,000 | €920,000 |
Naisasutajad | €295,000 | €275,000 | €920,000 |
Meesasutajad | €976,522 | €600,000 | €1,050,000 |
Nagu tabelist näha, teevad Eesti naisasutajad järjest paremaid tulemusi raha kaasamisel. Alla 10 miljoni euro suuruste investeeringute kogumahust kaasasid nad 2020. aastal lausa 17.43%! Tähelepanuväärne on see seetõttu, et naisi on Eestis idufirmade asutajate hulgas ligi 15%. Keskmise tehingu suuruse vahe nais- ja meesasutaja kohta näitab sarnast tendentsi nagu kõikide investeeringute mahu arvestuse puhul.
Vaatame veel, mis toimub ainult Eestis - kui palju on Eesti asutajad kaasanud raha Eesti enda investoritelt ning milline on siin olnud aastate jooksul dünaamika nais- ja meesasutajate osas. Etteruttavalt - tulemused on väga rõõmustavad!
Tabel 3. Eesti idufirmade Eesti investoritelt kaasatud investeeringute maht ning keskmine investeeringu suurus nais- ja meesasutajate lõikes aastatel 2018-2020.
2018 | 2019 | 2020 | |
Eesti investoritelt kaasatud | €13,684,200 | €26,265,853 | €31,230,923 |
Naisasutajad | €413,000 (3,02%) | €3,421,487 (13.03%) | €4,967,147 (15,90%) |
Meesasutajad | €13,271,200 (96,98%) | €22,844,366 (86.97%) | €26,263,776 (84,10%) |
Keskmine tehingu suurus - mediaan | €400,000 | €275,300 | €363,000 |
Naisasutajad | €206,500 | €175,000 | €372,324 |
Meesasutajad | €450,000 | €289,900 | €325,000 |
Ka Eesti investoritelt kaasavad naisasutajad järjest enam investeeringuid ning 2020. aastal jõuti proportsionaalselt positiivsesse seisu - Eesti idufirmade asutajatest 15% on naised (2015. aastal oli see näitaja ~18%) ja saadud investeeringute kogumahust said 15,90% naisasutajatega idufirmad. Kui keskmine tehingu suurus oli 2018. aastal meesasutaja kohta 2.2 korda suurem kui naisasutaja puhul, siis 2020. aasta seisuga on pooled vahetunud - naisasutaja tõstis Eesti investoritelt 1.1 korda rohkem raha kui meesasutaja.
Viimaste aastate andmete põhjal võib öelda, et Eesti naisasutajad on teinud märkimisväärse hüppe investeeringute kaasamises ning jääb loota, et naisi tuleb järjest enam idufirmade sektorisse juurde. Eesti ei näita maailmas eeskuju mitte ainult ükssarvikute kasvulavana, vaid ka mitmekesise kogukonna loojana, kus kõigil on võrdsed võimalused edukaks saada.